Peipsi Järv

Peipsi järv on Euroopa suurim piiriveekogu ja suuruselt neljas järv Euroopas Peipsi. Peipsi järve pindala on 3555 km2, millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile. Peipsi on madal järv, mille keskmine sügavus on 7,1 m ja maksimaalne sügavus 15,3 m. Peipsi järv (3555 km2) koosneb kolmest osast: Peipsi järv ise - 2611 km2, Pihkva järv (708 km2)ja neid ühendav kitsas (väikseim laius 3 km), kuid sügav Lämmijärv (236 km2). Lämmijärves asub ka Peipsi sügavaim koht - 15,3 m. Kevadel võib Peipsi veetase tõusta ligi meetri võrra. Kõrgeima veetaseme juures suureneb järve pindala 780 km2 võrra. Oktoobris on järve veetase kõige madalam. Peipsi elustik on väga liigirohke. Suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi. Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (37 liiki), püütakse peamiselt peipsi tinti, rääbist, ahvenat, haugi, latikat ja peipsi suga. Peipsi kuulub Euroopa kõige kalarikkamate järvede hulka (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha).