Muhu saare tutvustus Eesti rannikul paiknevad saared on otsekui muinasjutumaa, mille sarnast on raske leida mujal Euroopas. Need on imeliseks pelgupaigaks kiiretempolise linnaelu eest. Saartel valitseb rahulik ja sõbralik õhkkond, seal on kaunid tuuleveskid, rookatustega majad ja huvitava ajalooga kalurikülad. Muhu on Eesti saartest suuruselt kolmas saar, mille kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi korallkaljude kerkimise tulemusena. Esimesed inimesed asusid siia elama 2500 aastal eKr, mille tunnistuseks on teise aastatuhande algusest säilinud kivikalmed ning Päelda ja Linnuse maalinnad. 1227 a. toimus Linnuse maalinna all ränk lahing Mõõgavendade ordu ja kohalike elanike vahel, mille tagajärjel allutati Eesti territoorium võõrvõimule järgnevateks pikkadeks sajanditeks. 1267.aastaks kerkis Muhusse Püha Katariina kirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantsilikest seinamaalingutest. Muhu on saar, mis on sajandite vältel arenenud omas tempos, kus traditsioonid on hästi tuntud üle kogu Eesti ning kuulsad Muhu mustrid on kujunenud eesti rahvakunsti eredateks näideteks, samuti nagu tantsud ja laulud. Muhu inimestega vesteldes võib tajuda ajale vastu pidanud kogukonna uhkust oma saare ja selle vaimsuse üle. Saare loodus on viimase viiekümne aasta jooksul jäänud arendustegevusest küllaltki puutumata. Muhus on 23 haruldase orhideeliigi looduslik kasvukoht, mida võimaldab saarele iseloomulik maastikuline mitmekesisus. Niisked niidud ja lodud ning kõrged kuivad kadastikud loovad neile ellujäämiseks soodsa, kuid samas ka väga kergesti haavatava looduskoosluse. Muhu saar on peatus- ja pesitsuspaigaks luikedele ja paljudele teistele rändlindudele, kes leiavad varju arvukates rannikula