Hino Järv

Hino järve maastikukaitseala asub Misso vallas, Missost umbes 2 km lõunas. Kaitseala põhieesmärk on linnukaitse, aga vähem tähtis pole ka järve kui kauni loodusobjekti kaitse. Hino järv (suurus ligi 200 ha, sügavus kuni 10,4 m) on liigendatud kaldajoonega ja vaheldusrikka põhjareljeefiga, on saarterikkaim ja suurim Haanja kõrgustiku järv. Tüübilt on Hino järv eutrofeerunud vähetoiteline järv, nõrgalt läbivooluline suurte sissevooludeta lähtejärv, mis toitub peamiselt põhjaallikatest ja sademetest. Järve praegune veerežiim on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Väljavool on umbes 100 aastat tagasi suunatud läbi kanali Pedesti jõkke ja vee esialgset taset on aja jooksul vähendatud kokku 3,5 meetrit. Selle tagajärjel moodustus järve idapoolsest osast omaette veekogu - Mustjärv. Tingituna järve põhja ja kalda suurest liigendatusest ning rohketest põhjaallikatest on siin kujunenud huvitav veekeemia: peamiselt nõrgalt aluselise veega järves on ka happelise veega kohti. Hino järv on rikkaliku linnustikuga. Kokku on kaitsealal registreeritud 40 linnuliiki, millest 15 on seotud vee- ja kaldaelupaikadega. Haruldasim on järvekaur (Gavia arctica), kelle kümnest Eestis pesitsevast paarist kaks elab Hino järvel. Järvekaur on teise kategooria kaitsealune liik ja kantud Eesti Punase Raamatu eriti ohustatud liikide nimekirja. Järve kalafauna on liigirikas.