Pedja jõgi. Muud nimed: Avanduse jõgi (lähtest kuni Onga jõe suubumiseni), Pede jõgi (Põltsamaa jõega ühinemiskohast kuni Emajõkke suubumiseni). Emajõe veerohkeim ja üks pikemaid lisajõgesid. Valdav enamik jõest paikneb Jõgevamaal, algusosa Lääne-Virumaal, alamjooksu alumine osa on Viljandimaa ja Tartumaa piiriks. Jõel on rohkesti lisajõgesid. Algab Simuna allikajärvest ja suubub Emajõkke 93 km kaugusel suudmest; pikkus 122 km, valgala 2719 ruutkilomeetrit. Tähtsamad lisajõed: Padu peakraav, Karaski oja, Salla jõgi, Mõra oja, Koila peakraav, Rohe peakraav, Onga jõgi, Kurgoja, Kaave jõgi, Pikknurme jõgi, Umbusi jõgi ja Põltsamaa jõgi. Jõe lähe asub Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, enamik ülemjooksust Alutaguse madalikul, keskjooks valdavalt Vooremaal ja alamjooks Võrtsjärve nõos. Jõgi algab Simuna aleviku lääneservas, pastoraadi juures olevast Katku allikast. Esimesed 4 km voolab jõgi Avanduse soos, läbides Mällo paisjärve. Väljunud Arukse külas soost, jätkab jõgi voolamist Käru külast ida pool soistes metsades ning jõuab Pedja ehk Paasiku sohu. Rohe küla all ühineb jõgi Onga jõega. Ühinemiskohast 1 km edasi, Rohe külas, jõuab Pedja Vooremaale ja suundub lõunasse. Selles sihis voolates läbib jõgi järjekorras Saeveski paisjärve, Võduvere metsad, Mõisamaa küla, Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva. Jõgeva alevikus on jões ligi kilomeetri pikkune kitsas, 12 ha pindalaga saar, jõel pais ja praeguseni töötav üle 300 aasta vanune vesiveski. Jõgevalt 3 km allavoolu Paiknkülas on jõel paisjärv ja väike hüdroelektrijaam. Härjanurme külas on Pedjal samuti elektrijaama paisjärv, mis varustab veega ka jõe idakaldal asuva kalamajandi tiike. Tõrvel, Puurmani-Tabivere maantee sillast 300 m ülesvoolu, on jõel samuti elektrijaamatamm ja saarega paisjärv. Edasi möödub jõgi paremal kaldal asuvast Kursi ja vasakul kaldal asuvast Kirikuvalla külast ja läbib Puurmani aleviku, kus on järjekordne paisjärv ja kus Pedja ühineb Kaave jõega. Puurmanist edasi voolab Pedja Võrtsjärve nõos. Algul suundub jõgi 3 km lõunasse. Laeva soo põhjaserva lähedal käändub jõgi läände, voolab läbi Utsali (Kunila) ümbruse metsade ja jõuab Umbusi raba idapiirile. Seal, Umbusi jõe suubumispaigas, pöördub Pedja lõunasse ja siseneb 3-4 km pärast Rõika sohu, ühineb veerikka Põltsamaa jõega ja suubub ühinemiskohast 4,3 km alamal Emajõkke. Jõe alamjooks Madisemäe ümbrusest kuni suudmeni asub Alam-Pedja looduskaitseala piires. Jõgi on keskmise kaldega. Jõe langus on 69,3 m ja keskmine lang 0,57 m/km. Vesiveskeid on jõel varasematel aegadel olnud kümmekond. Jõe lähteosa, madal Simuna allikajärv on väga kalavaene: leiti ainult haugi, kelle arvukus oli alla keskmise. Keskjooksu algusosas Rohel oli 1994. a. oli kalastik võrdlemisi liigirikas (10 liiki), kuid ebapüsiva koosseisu ja arvukusega. Härjanurmest kuni Puurmanini on jõgi kalarikas, kalastik koosseisult mitmekesine ja püsiv. Härjanurmel oli jõgi väga kalarikas ja registreeriti 12 kalaliiki. Väga arvukalt oli särge, arvukalt trullingut, võrdlemisi arvukalt ahvenat, säinast ja haugi. Tõrve lõigus leiti kalu samuti 12 liiki: väga arvukalt oli särge ja viidikat, arvukalt võldast, keskmisel hulgal ahvenat, haugi, rünti, lepamaimu ja trullingut. Rikkalik ja erakordselt mitmekesine (18 liiki) oli kalastik lõigus allpool Puurmani paisu. Väha arvukas oli särg, arvukad lepamaim ja viidikas ning võrdlemisi arvukas haug. Jüriküla ja Utsali lõigus oli kalastik koosseisult üsna mitmekesine (9 ja 10 liiki) ning kalarohkus keskmine.